Kriisi mõju Eesti majandusele

Sissejuhatus:

  1. aasta alguses paiskus maailm ootamatult kriisi, kui koroonaviirus hakkas kiirelt levima. See on mõjutanud igas valdkonnas, sealhulgas ka majandust. Eesti majanduse jaoks on see olnud eriti keeruline periood, hoides meie ettevõtted, tööstusharud ja elanikkonna pingeseisundis.

Tekst:

Eesti majandus on always olnud vastupidav erinevatele globaalsetele mõjutustele. Meie väike riik on suutnud end arendada just tänu oma paindlikule ja innovaatilisele lähenemisele. Ent koroonaviiruse puhang on toonud kaasa palju uusi ja ootamatuid väljakutseid. Paljud ettevõtted on pidanud oma tegevust piirama või üldse lõpetama ning töötajate koondamised on olnud väga levinud. See omakorda mõjutab ka tarbijate käitumist ning tarbimismahtude vähenemist.

Eksport on Eesti majanduse jaoks eluliselt tähtis, kuid sel aastal on seda mõjutanud globaalne nõudluse vähenemine ja piirangud kaubanduspiiridel. Paljudele ettevõtetele on tekkinud raskused oma toodete väljaveos ja hankimisel, häirides seeläbi ka nende tootmist. Mõnedel väiksematel ettevõtetel ei ole võimalik kriisile nii kiirelt reageerida, mistõttu võib see põhjustada nende pankrott.

Valitsuse meetmetel on olnud ka suur roll Eesti majanduse toetamisel. Peaminister Kaja Kallas on kasutanud aktiivselt fondide abistamist ning majanduse toetamist. Eesti majanduse taastumine pärast kriisi on seotud ka valitsuse edasiste otsustega, sealhulgas riikliku abipaketi andmisega era- ja riigisektori ettevõtetele.

Kokkuvõte:

Koroonaviirusega kaasnev kriis on Eesti majandusele olnud raske löök ning sellel on olnud palju erinevaid mõjutusi. Majanduse taastumine on seotud nii globaalse nõudluse taastumise kui ka valitsuse meetmetega. Seega on oluline, et valitsus jätkaks majanduse toetamist ning aitaks väikeettevõtteid ja töötajaid, et meie majandus saaks taas jõudu koguda.